Tuesday, February 2, 2010

Draakon

kergelt värisedes aknalaual istudes
taipasin korraga kes ma olen

ma olen draakon
ma olen suur ja ohtlik
määratud tiivalöögiga tähti kustutama
kui on nende aeg

mul on mälestusi
esiisade tulistest hingustest
möödunud aegade lahingutest
armastusest
ma tean kõike

see on natuke hirmus
aga ma ei karda
sest olen draakon

1 comment:

Anonymous said...

Ma näiteks arvan, et ma olen ka draakon.
Ja kõik tähed, mis sina oma tiivalöögiga kustutad, süütan mina uuesti särama. Tähed on ilusad sellepärast.

Aga neid iidseid mälestusi mul vist küll ei ole. Võib-olla hästi tuhmunud. Nagu aimdused, mis on segi paisatud moodsate unistustega. Kultuuride ideaalide ohver.

Suurus paisutab rinnus uhkuse ja armastuse näol.

Ära siis minu tähti ära kustuta.