Saturday, March 13, 2010

Kuuekeelne kannel ja LSD

Eile sai üle pika aja jälle LSD'd pruugitud ja nagu juba kombeks, kirjutan nüüd ka väikese raporti.

See ei olnud mul eriti ette planeeritud. Kell 7 lõppes kool ja alles pärast seda sai ühe hea sõbrannaga, kellel samuti üks tükike oli juba mõnda aega ootel olnud kokku lepitud, et teeme täna LSD'd ja läheme siis lavale – sest justnimelt lavale minek oli mul selleks õhtuks kokku lepitud.

Istusime minu toas, proovisime natuke rahuneda ja pistsime siis magusad kuubikud suhu. Võrreldes margiga sai see osa väga kiiresti läbi. Üsna pea hakkaski kõik juba surisema ja väga helisema.

Ma ei hakka pikalt kirjutama, mis seal kontserdil toimus ja miks me sealt üsna pea minu poole tulime. Ütleme nii, et esinemiseks seda kindlasti ei saa nimetada, see oli pigem stseen mingisugusest komöödiast - seisan nõutult seal laval, minu ümber käib mingi tramburai, Velbaum räuskab... see kõik oli ikka väga absurdne. Võib-olla olekski mõtekas siin hüpata selleni, kui me istusime kolmekesi – mina, mu LSD'd teinud sõbranna ja siis veel üks teine sõbranna - minu köögis ümmarguse laua ümber ja suitsetasime natukene rahupiipu. Kuna LSD just kõige tugevamat sorti ei olnud, näis väike boost ära kuluvat. Varsti olimegi kõik päris rõõmsad. Tegin sõbranna suurest pupillist nalja pärast pilti (muide, see pilt mis mul siin üleval on, on hoopis kanepisõbranna tehtud), uurisin seda jäädvustust siis suure huviga ja taipasin korraga, et oot-oot – ma ju pildistasin, mitte ei filminud! :D

Pärast seda sai tükk aega veedetud köögilaua imelisi mustreid jälgides. See kõik ujus ja lainetas, oli väga ilus. Tundsin lähedast suhet Jumalaga, kõiksusega, sest hallutsinatsioone nähes lihtsalt ei saa arvata, et mina olen üks asi ning kõiksus on mingi teine asi, kuna ma teadsin, et mina oma kausaalse egostruktuuriga kunagi ei suudaks midagi nii ilusat välja mõelda, kui need lõputud ülipeened mustrimaailmad, aga ometi ma ju neid nägin – järelikult, on minus ka midagi enamat kui see virvendus, mida tavaliselt Minuks nimetatakse. Enamat kui see virvendus, mis ma seal kontserdil vist üritasin olla. Suutsin endale sõnastada ka mõned üsna huvitavad mõttekonstruktsioonid, aga neid võib kindlasti kusagilt lugeda ka palju paremas sõnastuses, kui mina seda praegu suudaksin.

Edasisest on mul raske midagi väga konkreetset rääkida, kuna see oli meditatiivne, mitteverbaalne ja mitte pärit siit sõnade maailmast.

Avastasin enda jaoks kuuekeelse kandle ja julgen öelda, et käisin temaga väikesel šamaanirännakul. Ma suhtlesin kandlevaimuga ja mulle hakkasid ilma pingutuseta justkui “meenuma” asjad, millele ma kunagi varem oma elus ei olnud üldse mõelnud. Jah, kuuekeelne kannel on väga võimas pill ja kindlasti midagi palju ürgsemat kui kitarr, väga transsiv. Ta tõesti viis mind ja ma kahtlustan, et ka mu sõbrannasid natukeseks kuhugi mujale, võib-olla vahelduseks iseenda sisse? Ma tundsin, et oleksin saanud veel kaugemale minna, aga otsustasin selle jätta teiseks korraks. Tüdrukud jäidki peale kandlemängu sügavasse unne. Nagu mul juba kombeks on saanud, ootasin päikesetõusu ära ja jäin siis samuti magama.

Mida kokkuvõtteks võib öelda – sain targemaks, aga oleksin võinud ka enne trippi natuke rohkem mõelda, ma oleksin suutnud küll. Järgmine kord, kui midagi taolist tarbin, tahan kindlasti olla looduses, lõkke ääres ja soe peab olema. Ning aega peab rohkem olema. Ja ei tasu üldse teha selliseid plaane, et lähed peole ja oled seal hästi lahe...

Ühesõnaga, nagu öeldakse, tagasi joonestuslaua juurde.

P.S. Aga ühest väga tähtsast asjast ma ei saa rääkida.

7 comments:

Märt said...

Millest ei saa rääkida?

Anonymous said...

Märt, see on huvitav, et sa küsid just neid asju, mille kohta blogi autor kirjutab, et ta ei kirjuta.

Märt said...

Uudishimu on loomulik :D ja saladuseks jäetava piirid muutuvad.

Märt said...

See saladus ei saanud väga suur olla. Kui midagi tõsist oleks juhtunud, mida ta poleks tahtnud avalikustada, siis poleks ta tõenäoliselt öelnudki, et saladust on. Sellist saladusetunnistamist olen näinud tavaliselt siis kui oldakse väljarääkimisele lähedal. Ta pidas oluliseks vähemalt seda, et sellele mingitki pidi viidata.

elina. said...

sul k6ik LSD tripid ilusad olnud, jah? mai saa aru kuidas sa ikka otsustad koguaeg LSDd teha. horrorit ei karda n2ha? v6i kas see oleneb LSD kvaliteetist v?

Reijo Põhh said...

Sattusin su blogile peale kui otsisin materjal LSD kohta. Tekkis üks küsimus, et kui suure määral LSD tripi ajal enesevalitsus säilib? Et kas on näiteks võimalik ennast ise maha rahustada kui mingisugused halvad mõtte peaksid pähe tulema? Või on mõju niivõrd tugev, et on vaja kedagi juurde, rahustama?

Üks Kõik said...

Küsimused on tulnud küll ammu, aga igaks juhuks proovin siiski vastata, kui keegi veel peaks seda kunagi siia lugema juhtuma.

Lõppkokkuvõttes on jah kõik mu LSD ja seenetripid olnud ilusad või mingil muul viisil mul selja ikka sirgu ajanud. Kuigi umbes pooltel trippidel on alguse poole olnud mõned rasked momendid. Tuleb see hetk, kus sa saad aru, et kas sa oled õigel teel või mitte. Ja kui tuleb välja, et sa oled valel teel, peab olema julgust ja loomingulisust, et endale uus ja parem tee leida. Kujutan ette, et mõnel inimesel võib selle valikuga tõesti raskeks minna. Eriti kui ta on LSD kohta kuulnud, et LSD on see droog mida tehes peab kogu aeg hallukaid nägema ja segast juttu ajama. Olen näinud inimesi, kes justkui meelega hakkavad "kreisilt" käituma - eriti tripi alguse poole. Kui saabub peak ei tule tavaliselt enam sellisest asjast midagi välja ja siis jääb üle, et kas inimene võtab end kokku ja proovib oma ajaga midagi kasulikku teha, võib satub psühhoosi, püüdes omale mingite mitte kuhugi viivate mõttekäikude abil tõestada, et tal ikkagi on õigus.

LSD kvaliteediga on nii, et aine kas on LSD või ei ole. Ei ole nii nagu kanepiga, et erinevad taimed mõjuvad täiesti erinevalt. Kõige ohtlikumad on vist LSD tabletid, kuna ma olen üsna kindel, et see tablett ainult LSD'st ei koosne. Olen kuulnud mingeid jutte, et on MDMA'd või isegi mingit valuvaigistit sinna segatud. Ise pole neid tablette küll proovinud. On ka mõned LSD analoogid, mida LSD pähe müüakse, aga enamik mõjuvad üsna sarnaselt LSDle. See on juba pikem jutt.

Enesevalitsuse teema on ka väga individuaalne. Ma arvan, et kui mina hakkaksin endale raskel hetkel korrutama, et "kõik on tegelikult hästi" siis tunduksin ma endale sel hetkel lihtsalt lollina. Tuleb olla aus enda vastu ja vooluga kaasa minna. Mina soovitan halbu mõtteid mitte ära matta, kuna sellest nagunii midagi head ei tule, vaid pigem lasta neil olla, lasta neil tekkida, vaadata neid kõrvalseisja pilguga justkui need ei olekski minu enda mõtted ja mõelda hästi põhjalikult järele, et milles siis probleem on.

Seda ma eriti ei usu, et mingi keskmine inimene teist inimest rahustada suudab. Võib-olla mõni väga tark inimene suudaks.