Sunday, May 14, 2017

Vahekokkuvõte või viimane postitus

Ahoi! Viimase paari aasta jooksul on mul olnud umbes 3 või 4 põhjalikumat trippi, aga millegipärast ei ole ma enam tundnud vajadust nendest kogemustest kirjutada. Samas, ei taha ma et mu sissekanded siin blogis nõnda suvalise koha pealt lõppevad ja nii mõtlesingi, et oleks aeg väikseks vahekokkuvõtteks või võib-olla isegi selle blogi kõige viimaseks postituseks...

Mis siis on selle taga, et viimasel ajal mind psühhedeelikumid ei kutsu enam nii nagu varem. Ilmselt see, et mul on nüüd uus kirg - võinoh, see kirg oli minus juba ammu, aga viimase paari aasta jooksul olen ma selles vallas ka teatava edu saavutanud, mis lubab mul nüüd täielikult pühenduda. Praegu seda teksti kirjutades saan aru, et varasemalt olin peaaegu sama suure kirega suhtunud oma otsinguisse psühhedeeliamaailmas. Tol ajal, kuigi ma sellest niimoodi ei rääkinud, siis tegelikult ma ikkagi tundsin, et trippimine ongi minu panus maailmasse - minu töö. Kui enda sisekosmoses mingi asja ära olin lahendanud, arvasin, et tänu sellele liigub kogu maailm sammukese suurema korrastatuse suunas - võib-olla ma isegi ei eksinud? Aga nüüd on mul uus töö. Uus loominguline töö, mis mulle väga meeldib. Ja naine ja kaks last ka :)

Et kuidas ma suhtun psühhedeelikumidesse praegu, olles mõnevõrra teemast kaugenenud? Üks mõte, mis end ikka ja jälle mulle meelde tuletab kõlab nii: psühhedeelikumid on ravimid. Ehk et neid tuleb tarvitada siis, kui on vaja. Samamoodi nagu näiteks ei kõla eriti coolilt, kui keegi räägib, et ta peab iga päev valuvaigisteid võtma, ei peaks ka psühhedeelsete droogide kasutamine olema midagi millega uhkustada.

Seda, et millal kellelgi psühhedeelikume päriselt vaja on, on muidugi raske öelda. Mõnikord võiks ju tahta mõelda, et äkki tegelikult ei ole neid mitte kellelgi mitte kunagi vaja, aga vaevalt see nii lihtne on. Isegi loomadel näib olevat loomulik tung end jõudehetkedel mitmesuguste ainetega uimastada. Nagu inimesed, seavad ka loomad end seda tehes ohtu; uimas ahvid lähevad karjast liiga kaugele või jätavad lapsed unarusse, palderjanisõltlastest kassid saavad ajukahjustusi, purjus elevandid hakkavad märatsema. Itaalia etnobotaanik Giorgio Samorini oma artiklis "Animals and Psychedelics" väidab aga, et risk on seda väärt kuna psühhedeelikumid aitavat loomadel mõelda n-ö kastist väljaspool ja tulla välja uute lahendustega vanadele probleemidele - oskus ilma milleta ühel liigil oleks raske olelusvõitluses ellu jääda.

Seega, kuna tung erinevate ainetega eksperimenteerida näib olevat lausa evolutsioonilise funktsiooniga, on minu meelest mõtekam tegeleda droogide tarvitamisest tingitud kahjude ennetamisega kui droogide täieliku eiramisega. See on ka osa põhjusest miks ma seda blogi siin ära ei kustuta. (Kiusatus kustutada on, kuna mõned vanemad postitused tunduvad ikka liiga naiivsed.)

Midagi natuke üldisemat ka enda kohta. Kui kunagi mulle meeldis mõelda, et "kõik võib olla", siis viimastel aastatel on minu jaoks muutunud huvitavaks mõningatel teemadel mingit kindlat seisukohta võtta. Näiteks, kas Jeesus on kunagi päriselt, kõige otsesemas mõttes, vee peal kõndinud, kas kusagil mäe sees elavad igivanad somaadi seisundis tegelased, kas mõni inimene on kunagi suutnud telekineesi teel esemeid liigutada, kas on mõtet poest osta eriti kallist "väestatud" vett - minu vastus neile küsimustele on praegu - "Ei". Aga, kas universumis valitseb mingi sügavam, meile lõpuni mõistetamatu seaduspära, kas elul on mõtet, kas on siiski n-ö midagi veel - "Jah".

Kindlasti tarbin ma oma elu jooksul veel psühhedeelikume ja pole välistatud, et nendest kogemustest kunagi ka midagi kirja panen. Seniks aga, kõike head!

4 comments:

Anonymous said...

Suur tänu ja aplaus! Võimsa töö oled ära teinud, millest paljud hulga väärtust omandanud.

Psyhhotroopik said...

Aitäh :)

Anonymous said...

Suured tänud teie töö eest. Sattusin seda blogi lugema veel teismelisena, ca 2008 paiku. Üks päev mõtlesingi, et huvitav kas see blogi veel eksisteerib. Pidin rõõmustama, kui nägin, et jah! Tänud taas! Ärge ära kaduge!

Anonymous said...

Nõustun eelkõnelejatega. Tänud selle blogi eksistentsi eest!