Mõnda aega tagasi viibisin umbes nädalapikkusel Eesti reisil. Liikusime keskmiselt 5-pealise kambaga mööda ilusat Eestimaad, hääletasime, telkisime ja valmistasime lõkkel süüa ning meie peaaegu et igaõhtuseks rituaaliks - kui kõik tarvilikud asjad olid toimetatud - kujunes, et suitsetasime kõik koos vesibongist Spice'i.
Ja need kogemused olid palju meeldivamad kui see esimene. Sai maha peetud väga naljakaid vestlusi ning lähemalt tundma õpitud Spice'i audiovisuaalseid aspekte. Tähelepanu liikus justkui iseenesest ilusatele asjadele ja jäi neile üsna kauaks pidama, andes võimaluse neid pikalt vaadelda ja ka neis endis aina peenemaid aspekte märgata. Rabas kõndides sündis meie kõrvades väike sümfoonia ning õhtustes pilvedes etendus stseen mingisugusest ürgsest müüdist, elu toonekurepesas oli justkui näidend teatris ja minust sai esmaklassiline Spice-kelner.
Muidugi oli meil ka ideaalne setting - st keskkond oli hea ning tänu päeval kõnnitud miilidele olime ka ise üsna harmoonilised. aga näiteks, pärast reisi lõppu suitsetasime minu pool natuke rohkemate inimestega ja osadel neist, kes meiega varem polnud suitsetanud, oli päris raske. Oli nutmist ja hirmu, võimendatud pessimismi ja suutmatust ühte "reaalsusse" pidama jääda. Lõpuks jõudis igaüks siiski mingisuguse lahenduseni, st kellelgi pikemaajalisi psüühikakahjustusi ei tekkinud, aga minu ehmatas see küll päris ära. Kanepi puhul ma küll nii suurt halva tripi riski ei ole täheldanud.
Ühesõnaga, usaldage iseennast ja ärge suitsetage selleks, et põgeneda, vaid selleks, et olemasolevat ilu paremini tähele panna.
P.S.
Spice on 1. augustini Eestis legaalne. Huvitav, kas peale seda läheb müük kahtlasema kontingendi kätte, hinnad tõusevad ning kvaliteet hakkab kaduma või tegelevad asjaga edasi samad mehed ja loodavad, et neid vastutusele ei võeta või kaob Spice hoopis ära? Viimast ma eriti ei usu, kuna see aine on üsna populaarseks muutunud ja turg on olemas. Saame näha.
2 comments:
tere. kirjutasin su kommentaarile vastuse. loodetavasti rahuldava.
Post a Comment