Kuna "MDMA" näib olevat levinuim otsisõna mille kaudu siia blogisse jõutakse, mõtlesin, et kirjutaks veidike ka selle aine pahupoolest, millest ma tasapisi hakkan aimu saama. Eile oli mul vist umbes kümnes MDMA tripp. Esimene oli natuke rohkem kui aasta aega tagasi.
Igatahes, toimus üks tore siseringi house/techno pidu, kus inimesed tantsisid, kallistasid ja ütlesid üksteisele ilusaid asju. Üsna pea pärast peole jõudmist tekkis (nagu oli ka oodata) võimalus MDMA'd tarbida. Nähes mitmeid toredaid inimesi seda tegevat, otsustasin minagi, mõningatest kõhklustest hoolimata, viimast korda enne pikka pausi, seda ainet pruukida.
Jõin tassikese mõrudat vett (ehk vett, milles oli lahustatud MDMA). Istusin, rääkisin juttu. Kui otsustasin tantsida ehk end liigutada, hakkas MDMA tasapisi mõjuma. Tundsin energiat pakatamas ja hakkasin aina energilisemalt tantsima. Üsna ruttu, tõenäoliselt umbes 10 minuti pärast, sai aga energia otsa ja tundsin vajadust maha istuda. Istusingi siis seina äärde paari sõbra juurde. Sõber pakkus välja, et võiks minna õue savu tegema, aga ma ei suutnud kuhugi liikuda, vaid tahtsin ainult paigal istuda ja katsusin endaga kuidagi toime tulla.
Tripp justkui käis ja oli täiega intensiivne, aga ma ei oska öelda milles see intensiivsus seisnes. Puudus see varasematele kordadele omane ülevoolav armastuse tunne ja mõtlesin, et ahaa seekord oligi siis selline 10-minutine tore tripp ja ülejäänu saab olema lihtsalt mingi tühi intensiivsus. Mõtlesin, et tõenäoliselt oleks mul praegu palju parem olla, kui ma üldse ei oleks MDMA'd tarbinud. Läksin siis üksinda õue.
Maja taga oli mingi suur plats ja mõned suured puud. Hakkasin seal kõndima. Nautisin värske õhu hingamist ja kõndimist ning olin üsna rahul, et kui veel 10 minutit tagasi oli elu suht raske tundunud, siis nüüd olin suutnud leida mingisuguse meeldiva eksisteerimisviisi. Niisiis, umbes pool tundi lihtsalt kõndisin seal platsil ühest otsast teise, tundsin suurt rahu ja mõnu ja ei ihaldanud mitte midagi.
Hiljem tuli üks mu sõber ka õue ja varsti läksime koos sisse tagasi, kus ma veel natuke tantsisin ja natuke rääkisin mõnede inimestega. Enam päris nii halb ei hakanud nagu korra alguses oli olnud, aga siiski tulid vahepeal mingid lained, kus ma endasse tõmbusin ja ei olnud kaugeltki nii seltsiv nagu enamik inimesi seal olid. Ei olnud halb tripp, vaid pigem ikkagi tore, aga kahjuks mu varasematele MDMA-trippidele jäi kõvasti alla.
Viimased paar või kolm tundi, mis ma veel üleval olin, olid üsna meeldivad. Peamiselt meeldis mulle see tühjus enda peas. Ei ühtki mõtet tekkimas, täielik rahu.
See rahu kestab siiamaani, aga hakkab tasapisi isegi häirima, kuna kõik tundub piisavalt hea ja ei viitsigi nagu eriti midagi ette võtta. Siin tulevad minu jaoks eriti selgelt välja MDMA ja LSD totaalselt erinevad kategooriad, kuna kui happetripp näiteks annab mulle tavaliselt mingisuguse ülemaise energiasööstu (ka järgnevateks päevadeks) ja mitu ideed, mida tahaks kohe kannatamatult teostama hakata, siis MDMA-järgsel päeval olen tavaliselt pigem väsinud ja ainuke viitsitav tegevus on inimestega suhtlemine.
Niisiis, pikem MDMA-paus on mul ees.
Lõpetuseks üks hariv video NeuroSoup'ilt:
Igatahes, toimus üks tore siseringi house/techno pidu, kus inimesed tantsisid, kallistasid ja ütlesid üksteisele ilusaid asju. Üsna pea pärast peole jõudmist tekkis (nagu oli ka oodata) võimalus MDMA'd tarbida. Nähes mitmeid toredaid inimesi seda tegevat, otsustasin minagi, mõningatest kõhklustest hoolimata, viimast korda enne pikka pausi, seda ainet pruukida.
Jõin tassikese mõrudat vett (ehk vett, milles oli lahustatud MDMA). Istusin, rääkisin juttu. Kui otsustasin tantsida ehk end liigutada, hakkas MDMA tasapisi mõjuma. Tundsin energiat pakatamas ja hakkasin aina energilisemalt tantsima. Üsna ruttu, tõenäoliselt umbes 10 minuti pärast, sai aga energia otsa ja tundsin vajadust maha istuda. Istusingi siis seina äärde paari sõbra juurde. Sõber pakkus välja, et võiks minna õue savu tegema, aga ma ei suutnud kuhugi liikuda, vaid tahtsin ainult paigal istuda ja katsusin endaga kuidagi toime tulla.
Tripp justkui käis ja oli täiega intensiivne, aga ma ei oska öelda milles see intensiivsus seisnes. Puudus see varasematele kordadele omane ülevoolav armastuse tunne ja mõtlesin, et ahaa seekord oligi siis selline 10-minutine tore tripp ja ülejäänu saab olema lihtsalt mingi tühi intensiivsus. Mõtlesin, et tõenäoliselt oleks mul praegu palju parem olla, kui ma üldse ei oleks MDMA'd tarbinud. Läksin siis üksinda õue.
Maja taga oli mingi suur plats ja mõned suured puud. Hakkasin seal kõndima. Nautisin värske õhu hingamist ja kõndimist ning olin üsna rahul, et kui veel 10 minutit tagasi oli elu suht raske tundunud, siis nüüd olin suutnud leida mingisuguse meeldiva eksisteerimisviisi. Niisiis, umbes pool tundi lihtsalt kõndisin seal platsil ühest otsast teise, tundsin suurt rahu ja mõnu ja ei ihaldanud mitte midagi.
Hiljem tuli üks mu sõber ka õue ja varsti läksime koos sisse tagasi, kus ma veel natuke tantsisin ja natuke rääkisin mõnede inimestega. Enam päris nii halb ei hakanud nagu korra alguses oli olnud, aga siiski tulid vahepeal mingid lained, kus ma endasse tõmbusin ja ei olnud kaugeltki nii seltsiv nagu enamik inimesi seal olid. Ei olnud halb tripp, vaid pigem ikkagi tore, aga kahjuks mu varasematele MDMA-trippidele jäi kõvasti alla.
Viimased paar või kolm tundi, mis ma veel üleval olin, olid üsna meeldivad. Peamiselt meeldis mulle see tühjus enda peas. Ei ühtki mõtet tekkimas, täielik rahu.
See rahu kestab siiamaani, aga hakkab tasapisi isegi häirima, kuna kõik tundub piisavalt hea ja ei viitsigi nagu eriti midagi ette võtta. Siin tulevad minu jaoks eriti selgelt välja MDMA ja LSD totaalselt erinevad kategooriad, kuna kui happetripp näiteks annab mulle tavaliselt mingisuguse ülemaise energiasööstu (ka järgnevateks päevadeks) ja mitu ideed, mida tahaks kohe kannatamatult teostama hakata, siis MDMA-järgsel päeval olen tavaliselt pigem väsinud ja ainuke viitsitav tegevus on inimestega suhtlemine.
Niisiis, pikem MDMA-paus on mul ees.
Lõpetuseks üks hariv video NeuroSoup'ilt:
No comments:
Post a Comment