Thursday, August 23, 2012

MDMA, loodus ja sõbrad

Järgmine postitus on pühendatud tulevaste generatsioonide etnograafidele ja kodulooõpetajatele. Siit saate siis teada, kuidas noored inimesed ennevanasti pidutsesid.

Nimelt, oli mul õnn viibida ja ka väike kontsert anda ühel erilisel muusikafestivalil, keset kaunist loodust. Julgen väita, et psühhonautide kontsentratsioon sellel üritusel oli keskmisest kõrgem ning terve festivali vältel oli nii mõnelgi inimesel sees see spetsiifiline müstiline surin, millest ma siin blogis vist päris palju kirjutanud olen.

Olime sõbraga laval ja tegime elektroonilise muusika laivi. Umbes poole kontserti aeg, nagu oli kokku lepitud, toodi meile veetopsid, kuhu oli lahustatud 2x1/5 grammi MDMA'd. Umbes siis, kui kontsert oli menukalt lõppenud ja meie õnnelikult lavalt maha astunud, hakkas ka aine mõjuma.

Kehaline olemine läks aina mõnusamaks. Varsti üks mu tripikaaslastest oli kuidagi sauna sattunud ja leidis, et ka mina peaksin seda kindlasti proovima. Esialgu see ei tundunud mulle küll eriti hea mõte, kuna saunas teatavasti keha kaotab vett ja koostöös MDMA'ga võib leil ehk südamele liiga intensiivne olla, aga kuna ta nii kenasti ja tungivalt soovitas mul minna, mõtlesin, et ma parem lihtsalt usaldan teda. Võtsin ühe leili, käisin duši all ja panin riide. Oli mõnus. Ümberringi olid inimesed väga rõõmsad ja mul oli südames selline meeldiv pulbitsev tunne, et tahaks neid kõiki kallistada. Tõenäoliselt valdas see tunne ka teisi ja kulmineerus, kui ümbes kümmekond inimest saunast paljalt lava ette tantsima jooksis. Ka DJ, kes too päev muideks oli esimest korda hapet proovinud, tõdes hiljem, et alasti publikule polnud ta veel kunagi varem mänginud.

Läksin koos oma MDMA's sõbraga ja ühe tema sõbraga, kes kusjuures sarnaselt DJ'le oli samuti esimest korda happes, mere äärde, kus leidsime mõnusa tuulevaikse sopi. Heitsime seal õlg õla kõrval selili ja vaatasime tähti ja laineid. Mul oli hea meel, et ma neid inimesi tunnen ja nendega koos öösel tähti saan vaadata. Teise inimese õla soojus oli hea.

Metsa vahele oli muusika juba täiesti piisavalt kosta ja kuna seal oli nii ilus, olidki festivalikülalised mööda metsi ja lagendikke lailai.

Tripi lõpp läks psühhedeelsemaks. Hakkasime väsima ja läksime uuesti sauna. Saunas kogesin aga sellist huvitavat seisundit, et parasjagu oli sõbraga vestlus käimas, kui ma mõtlesin, et panen natukeseks silmad kinni. Siis aga hakkas silme ees ootamatult jooksma unenägu. Ja samas ma olin keskendunud vestlusele ja sain talle isegi vastata. Hiljem oli seda veel paar korda. Siis pesin hambad ja läksin magama.

Ainuke oht MDMA'ga näib olevat, et ta on alati hea ja raske on leida põhjust, et miks mitte ühel peol MDMA'd trippida ning teatavasti, kui seda ikkagi väga palju teha, võib tekkida probleeme serontoniini tasakaaluga. Niisiis, teen teadliku otsuse seda ainet mitte liiga tihti tarvitada.

2 comments:

Piret Karro said...

käin siin aeg-ajalt su blogi lugemas ja mõtlen, et mõnest kohast on maailm ikka väga lahe

Anonymous said...

mõni maa eemal oli rannas suur õhkmadrats kus pikutasid poiss, tüdruk ja koer. oli soe, taevas selgines tähekangaks, laine oli tasane. vahest kostus sõbralikke kõnekatkendeid.
see olukord jälitab siiani, lahtilaskmata, kutsudes tagasi